Meediakajastus

Õpetajate Leht: kas õpetaja võib kirjutada ajalehte artikleid?

17. märts 2013.
 
Õpetajate Leht: kas õpetaja võib kirjutada ajalehte artikleid?

Leht kirjutab: õpetaja soovib teha ajalehele kaastööd, kuid direktor tahab tema artiklid enne avaldamist üle lugeda ja oma äranägemist mööda parandusi teha. Kas direktoril on selleks õigus?

 

Kõrvaltvaatajale üsna ootamatu teemapüstitus. Õpetajate Lehes selgitab asja HTMi jurist.

 

HTM-i jurist Indrek Kilk selgitab: "Selle küsimuse puhul on oluline teha vahet, kas õpetaja (töötaja) esindab ajakirjandusväljaandesse kirjutades oma asutust (kooli või lasteaeda) või mitte." Loe lähemalt artiklist (ilmunud 10. märtsil 2013).

 

EMKL palus kommentaari Tartu Ülikooli ajakirjandusprofessorilt Halliki Harro-Loidilt. Tema ütles teema kohta järgmist:

 "Demokraatliku ühiskonna toimimise alus on sõnavabadus – mitte niivõrd ajakirjandusvabadus, aga just sõnavabadus. Ohtlik on tendents, kus asutuse juhtkonnal tekib harjumus mõelda, et neil on õigus kontrollida seda, mida nende töötajad avalikult räägivad. Tugev organisatsioon talub ära kriitilise arvamuse ja õpib sellest. Kui aga juht kardab, et töötajad teadmatusest avalikkust eksitavad, siis on tõenäoliselt olnud organisatsiooni sisekommunikatsioon kehv ja … taas on just avalikult väljaöeldu indikaator juhtkonnale sellest, kas organisatsiooni sees on dialoogi.

 

Kooli ja õpetajaskonna arvamuse piiramine väite kaudu, et õpetaja justkui esindab “kooli arvamust”, on aga demagoogiline selles mõttes, et imelihtne on alati kirjutada artikli algusesse, et “see on õpetaja S-i arvamus” ja põhineb “isiklikel tähelepanekutel”.

 

Jah, parim viis inimesi vaikima sundida on see, et neile antakse märku: teie kriitiline arvamus kahjustab organisatsiooni. Ja organisatsiooni ei taha samas keegi kahjustada… Ja nii jõuamegi vaikivasse ajastusse.  “Kooli seisukoht” on rangelt võttes vaid selline seisukoht, mis on läbi räägitud väga laiapõhjaliselt – õpilaste, õpetajate, juhtkonna ja lastevanemate vahel. Selliseid juhtumeid on väga vähe. Ka direktor ise saab rääkida vaid enda kui koolijuhi poisitsioonilt.

 

Õpetajate sõnavabaduse piiramine organisatsioonile lojaalseks olemise argumendiga on aga eriti taunitav, kui me mõtleme, mis eesmärki kool üldse täidab. Koolis õpitakse (s.h õpetatakse) oma mõtteid vabalt väljendama, kriitikat taluma, avalikus kommunikatsioonis oluliste väärtustega arvestama.

 

Eesti ühiskonnale on vaja autonoomselt mõtlevat, vabalt ja enesekindlat avalikult sõna võtvat õpetajat, kes seeläbi ka ise tolereerib ja julgustab õpilasi rääkima avalikkuse ees oma nime all ja ausalt – selle asemel et kasvatada kommentaariumide anonüümseid sosistajaid."

 


0 Kommentaari

Kommenteeri
* Teie nimi:
Pealkiri:
* Kommentaar:
* Kontrollkood: